HETKESEIS AIAS JA METSAS

Käes on novembri keskpaik.Täna ilm tuuline,kuid sajuta üle pika aja.Temperatuur päeval +5C ümber.
Selle sügise vihmaste ilmadega on tiigivee tase ikka väga kõrge,õnneks pole meil karta üleujutust.
Aias sai täna veel viimaseid lõikumisi tehtud-kukeharjad ja sügisastrid said viimastena tagasilõigatud.Korjasin ka täna rododelt seemnekupraid ja proovin kevadel külvata,kuidagi täna tekkis selline tunne põõsal seemnekupraid vaadates.Eks näis kuidas idanevad.
Talvesortidel on õunapuudel veel lehed puus,teised kõik tänasega raagus.Minu 3 epimeediuni on ka veel täiesti rohelised ja nüüd ei teagi,kas oleks õigem nad millalgi enne lund tagasi lõigata või jätta lõikus sügiseks.Eks näis,kuidas lehestik edasi käitub,on nad mul ju esimest aastat.
Värve jagub veel aias ja ka metsas on roheliste mändide vahel kollased lehised täies värvis.Kaks alpikanni õitsevad veel väsimatult ja rodoaias kanarbikud püüavad pilku.Kui tänaseks on tammilehised hortensiad ka veel silmailuks."Pee Wee"lehestik  juba kaotab oma ilu,siis liigil lehed aina ilusamad.

Mets veel kollase-rohelisekirju

tiigivesi kõrgseisus

Tänane seemnesaak rododelt

Väike fotojaht kodumetsas-ei saanud kohe ilma väikese metsaskäiguta.

NOVEMBRI ALGUS AIAS JA KUKEHARJAD

Täna järjekordne ilus sügispäev,päike ja +10C.Lausa lust aias toimetada.
Enamus aiatöid lõpetatud,viimased õunapuulehed veel riisuda mis siiani veel puus.
Osadel hortensiatel ka veel lehed küljes,madalatel sortidel hortensiapeenras lehed maas,ainult tammelehised endiselt lehes ja püüavad pilku koos alpikannidega.Täna päikeses avas ka õie C.cilicium,mis eile oli veel pungas.Peenras hortensiad tagasilõigatud,kuid all metsa ääres uues alas(hortensiasalus)lõikamata.Ei lõikagi kitsede pärast, esimesed ampsud juba kitsedel tehtud.Loodan,et päris maatasa ei söö.
Kivilas on korralik kiht jälle männiokkaprahti,kuigi oktoobris ilusate ilmadega tegin puhtaks.Sel aastal rohkem ei puhasta,jääb kevadesse.Kivila röömustab silma igal aastaajal,lisaks mägisibulatele on minu lemmikuteks saanud ka erinevad madalad kukeharjad,osad veel väikesed,aga kivila ehteks oma lehestikuga siiani.

Hydrangea quercifolia-liik 

Ees Hydrangea quercifolia "PEE WEE" ja taga liik oma värvilise lehestikuga

Õunapuulehed veel enamus puus ja need ootavad veel riisumist enne lume tulekut.

Õunapuulehed veel puus

Kivilas minu kukeharjahullus!

Sedum spathulifolium "Purpureum"

Sedum oreganum-oregoni kukehari

Sedum Pachuclados-tüse kukehari

Sedum glaucophyllum

Sedum cauticolum "Lidakense"

Sedum "Thundercloud"-Tiilt saadud pistoksast

Sedum ternatum

Sedum spurium "Purpurteppich"

Sedum "Pinky"-Ülle üllatus kokkutulekult

Sedum spathulifolium "Cape Blanco"kaks imepisikest sügisel saadud pistoksa

Sedum selskianum"Sultan"

Lõpetuseks ka pilt augustis külvatud kõrvikpriimulakülvist,kus taimekesed järjest sirguvad -loodan et ikka talvituvad ilusti,muidu kahju ilusatest taimedest.

ALPIKANNID NOVEMBRI ALGUSES

Täna kuiv,kuid tuuline päev.Päikegi piilub pilvede vahelt ja temp.+9.3C.Eile nägin esimest luigeparve üle lendamas.
Paarist alpikannisordist olen ka juba mõned pildid eelnevalt postitanud,kuid täna võtan nad kõik kokku.
Esimene õitseja oli mul  

Imeline alpikann (C. mirabile),kes võttis mind augusti lõpus reisilt tulles vastu oma õitega.Jäi mul potti ja potiga õues maja kõrval uues väikeses alas koos alpikannide,kuldkingade ja kõrvikpriimula uuemate sortidega.Koos potiga jääb kergelt maja räästa alla ja ei ole suured vihmad talle liiga teinud.Talvitunud on mul kaks talve koos potiga kasvuhoonesse kaevatuna.Mulle tundub,et see meeldib talle ja tänase seisuga ongi plaanis ta potti jätta.Õitseb augusti lõpust kuni siiani,tundub et praegu viimane õis.Õite poolest meeldib ta mulle kõige rohkem,õied õrnroosad kergelt sakilise äärega ja lehed ilusad mustrilised.

septembri  õitsemine C. mirabile

Viimase õiega taim täna

Teine õitseja oli septembri keskel alustanud Naapoli alpikann (Cyclamen hederifolium),kes on 3 aastat talvitunud hortensiapeenras ja sel aastal eriti õiterohke ja õitseb siiani.

Hetkel ka viimase õied

01.2017a. oktoobril oli täisõites

Kiliikia alpikann (Cyclamen cilicium f album) oli õitsemisega sel aastal väga hiline ja hetkel ainult õiepungad.Kaua arvasin,et on hukkunud,kuid siis tasahilju hakkas ennast näitama.Hetkel on õienuppus ja ei ole kindel,kas jõuab oma õied üldse avada.Üks suurem õienupp ja mullast paistab veel paar tükki.

Loodan,et jõuab vähemalt ühe õie veel enne suuri külmi avada

Ümaralehine alpikann (Cyclamen coum) moodustab usinasti lehti ja täna avastasin ühel taimel ka juba väikesed õienupud.Lehed tunduvad küll ümarad.Tean kindlalt,et 2015a ostsin sinna 2 uut Ümaralehist alpikanni ja kaks taime on seal.Kokku on mul 5 taime kahes erinevad kohas.
Väike kahtlus võib muidugi olla ka Naapoli alpikanni isekülvile,sest nende vahe kuskil pool meetrit.Kui õie avab siis olen täiesti kindel,

Õienupuga ees ja teisest taimest paistab pildil paar lehte,seal õienuppe ei olnud

Õis lähemalt,üks leht ka südajas,kas on ostes juba midagi muud

Euroopa alpikann (Cyclamen purpurascens) -ga on asi kahtlane.Tänaseni polnud maast nina välja pistnud ja hing ei annud rahu ja uurisin lähemalt ega mädanenud ei ole.Mullast tuli välja ilus suur ja välisel vaatlusel ilus mugul.Vot nüüd hakkas hinges kripeldama,et pidin ma teda puutuma ja juurdunud mugula üles võtma.Maha ei julgenud enam teda istutada ja istutasin potti ja panan ka kasvuhoonesse mulda koos potiga ja siis on kevadel näha mis tast saab.

Lõunatürgi alpikann (Cyclamen pseudibericum) on hortensiapeenras 2 talve talvitunud,kuid õitsenud ei ole.Sel aastal on ka tema "surnud" olekus,siiani lehti pole välja ajanud,aga ma ei julge teda ka puutuda vaatan ,mis kevad toob.
Eks ma juba ostes teadsin,et nendega võib meie niiskes kliimas kõike juhtuda,aga mulle nad meeldivad järjest enam ja mängulust on siiani olnud enamustega positiivne ja õied rõõmustavad silma.
Ümaralehise alpikanni õied ju esimesed,kes silmarõõmu valmistavad.