Paaril hommikul (22.08 ja 27.08 o)n hommikuti olnud tihe udu,mis küllaltki kiiresti kaob ja annab päikesele voli.
On saagikoristuskuu ja seda hoidistamist ikka jagub,sel aastal sai ka tehtud mustarooniasiirupit-lapsepõlvenostalgia.
Ja metsaalune igaaasta pohlakohas nagu põleks,nii punane marjadest,et vaata kuhu astud.Ringiratast paar korjamist ja kodust 2 kaasavõetud ämbrit oligi täis,kahju marju metsa veel jätta ja nii said ka tuulekad täis korjatud,õnneks oli mõistust püksid veel jalga jätta-marju oleks jagunud küll.Leidsime ka jõhvikaid ja osad juba augusti lõpus päikese käes täitsa valmis,kuid metsa varjus alumine pool veel valge.Nii sai mõni liiter ilusaid punaseid jõhvikaid ka korjatud,paari nädala pärast saab juba kindlasti jõhvikale minna.
Aias peamised õitsejad on hortensiad ja eks nad nii nagu alati õitsevad öökülmadeni.Alpikannid on tegijad,Naapoli alpikann avab järjest õisi ja tundub,et hukkunuks pidanud Euroopa alpikann hakkab tasapisi elu näitama,õievarred veel tervenisti mullast väljas ei ole,aga hakkab looma.Selle üle on küll hea meel,eelmine aasta ei näidanud elumärki ja ma ei suskinud ka ja nüüd sel aastal üllatus missugune!
Kivila hakkab näitama juba sügisvärve ja kaktused tunnevad ses kuumuses suurepäraselt,kuigi sügise hõngu on juba õhus tunda ,vaatamata päikesepaistele ja soojale ilmale.Loodan ilusat ja värvilist sügist!Järjest rohkem meeldib sügis oma värvide ja marjarohkusega metsas.
 |
| jõhvikad |
 |
| pirnimahlalaar tehtud |
 |
| õue viinamarjadega ei lähe ka enam kaua |
