RAHMELDAJAL KÜLAS

Lõpuks jõudsin minagi niikaugele,et kolmapäeval võtsin suuna "Kahe valla piiri peale"Õpetus sinnasõiduks oli juba keeruline ja GPS mul Tagatalu ei tunnistanud,siis küla ja postiindeksit küll.Nii saigi postiindeks GPS sisse toksitud ja sõit algas Pangodi kaudu.Kuigi GPS pahandas minuga ikka tükk aega ja nõudis Ülenurme teed,aga eks leppis minu jonnakusega ja siis läks sõit sujuvalt kuni külani,siis algas juba uus jonn küla keskuse juurde.Väike keeramine valest teeotsast ja kõne rahmeldajale ja oligi roheline postkast teeotsas ja kohal me olimegi.
Autost väljudes juba tekkis mingi eriline tunne.Ja siis see aed,täis imelist aurat,lõhnu ja emotsioone.
Aed suur,väga palju erinevaid aiaosasid seotud ühtseks tervikuks koos korraliku pargiosaga.Loomulikult perenaise kunstiteosed ja meeldiv varjualune koht koos erilise auraga.
Kivilaosalt ei saanud ma muidugi pilku ära,koos suure isikliku rändrahnuga.Seda sai ikka põhjalikult uuritud ja vaadatud koos fotokaga ja ilma.Kaktused,emajuured,väikesed nupsikud ja veel kõik muu ,mis sinna mahtus oli ikka suursugune ja ilus.Eriti huvitav oli kivila keskel kaussja kujuga ala,mille keskel oli põõsas(ausalt läks kahe kõrva vahelt mööda),aga kõrgematel servadel kaktused ja mägisibulad-vot nendelt ma silma ära ei saanud!Midagi hoopis teistsugust,mida kivilate puhul näinud olin.
Püsikupeenrad,varjuaed,kiviaed,tiik ja veel männik,kuhu pidid kodu leidma heitlehised rododendronid olid kõik suurte mastaapidega.Kuidas seda küll sellises korras hoitakse-see on küsimus omaette.Ega ta muidu rahmeldaja vist ei oleks!
Sõnades ei oskagi rohkem kirjeldada,pildid on ikka minu põhiliseks väljendusviisiks.
Sissesõidul ühel pool suur vesiroosidega tiik ja teisel pool suur kivila.
Suur,suur aitäh meeldiva päeva eest!

Kivila koos rändrahnuga

Minu lemmik,kausja kujuga kaktusteala,keskel põõsas.

Tiirutasin seal nagu "kass ümber palava pudru"fotokaga ja ilma.-Oh kuidas see meeldis mulle!