Reedel riisusin tormiprahti ja tiigikaldast leidsin õuna,mis rehaga kuidagi riisudes ära ei tulnud.Käega võttes leidsin suure mügriaugu ja õun oli seest ära söödud.Täitsin siis õuna rotimürgiga ja panin uru ette tugevalt tagasi.Peale panin veel ämbri,et keegi maapealsetst ligi ei pääseks. Nii on mürk ära söödud kolmel päeval.
On alles isu!
Kas üldse mõjub vesirotile? Eks nüüd vaatan kaua mul seda õuna "hõrgutisega" täita tuleb ja kas sellest on kasu.Seda vast näeb allea kevadel.
 |
| Õun tiigikaldas |
 |
| Õunatagune auk |
 |
| Õun seest tühjaks söödud,seda õuna olen juba 3 korda täitnud |
 |
| Uuesti augu ette |
 |
| Ja kõik kübara alla! |
Teades, millised hõrgutised on Su koogid, mõtlesin pealkirja lugedes, et oled midagi väga erilist ja maitsvat leiutanud. Ega ma palju ju ei eksinud, aga, et Sul killerikalduvused on, ka välja ei osanud mõelda:D Aga ma saan täitsa aru, et need elukad võivad hinge nii haigeks teha, et kõlbavad kõik moodused neist vabanemiseks. Väga nutikas. Edu!
ReplyDeleteTundub küll uskumatu, et selline lahendus toimib! Sa oled peaaegu sama loominguline kui need maa-alused vaenlased.
ReplyDeleteIlmselt toimib, sest meil on talvel kaks vesirotti söönud garaazis tavalist hiiremürki ja otsad andnud
ReplyDelete