Friday, September 8, 2017

PÕHJA NORRA JA LOFOODID 7osa

Peale liustukul käiku suundusime Rootsi piiri poole. Rootsi piiri ületasime loodenurgas ja öö veetsime Rootsi piiriäärses Hemavani linna lähistel hostelis,kus on palju mäesuusakeskusi.
Sõitsime pikki kilomeetreid läbi väheasustatud Rootsi  Sundsvalli,kus on viimane ööbimine hostelis.
Sundsvall-linn orus kahe mäe vahel Läänemere kaldal.
Ööbimine asub Sundsvalli vabaõhumuuseumi kõrval ja linn asub kohe orus.Otsustaime õhtul linnaga tutvust teha.Linn,kus kõikjal tänavatel draakonid,igaüks ise pildiga-ei saanudki teada mis draakonihullus seal on.Õhtul nautisime veel vaateid mäelt tuledes linnale.
Hommikul käisin veel kiire tiiru vabaõhumuuseumi vaatamas,kuid tundus suht kesine,võrreldes meie Roccal Marega.Sõitsime edasi Uppsala suunas.Uppsalas paaritunnine peatus, käisime Toomkirikus ja kindluses ning jalutasime ilusas Botaanikaaia pargis.
Edasi suundusime Stockholmi  suunas õhtusele Baltic Queenile ja järgmise päeva lõunaks jõudsime koju.
10 päeva oli möödunud linnulennult ja ilmaga meil vedas.Kui tagantjärgi ilmateadet Lofootidel ja Norras sai bussis vaadatud,siis meie lahkudes oli vihm kõikjal-küll meil vedas ilmaga.
Hea on aeg-ajalt ära käia,aga kodus on kõige parem!

Lahkume Norrast

Rootsi tundraala
Sundsvall
Gustav Adolfi kirik
Tuledes hilisõhtune  Sundsvall
Uppsala kindlus
Uppsala Toomkirik
Botaanikaaed 
Pargis vaatega kindlusele Uppsalas

Meie buss millega läbisime 5000 km Eesti-Soome -Norra-Rootsi-Eesti teid
Lõpp.

Thursday, September 7, 2017

PÕHJA NORRA JA LOFOODID 6osa

SVARTISENI LIUSTIK

Hetk,mis ei unune iialgi!
Peale polaarjoone ületamist suund Svartiseni liustiku suunas.Norra suuruselt teine liustik mis on ligi 370 ruutkilomeetr suurune igijää,lumi.Lumekihi kihi paksus 10-15 meetrit.
All mägijärve juures sadamakail ootab meid juba Nils,kellega on kokku lepitud laevasõit teisele kaldale liustuku jalamile.Liustikule olevat ligipääs päris mitmest kohast ja erineva tasemega.On ka sillutatud kruusateed pidi mäkke,kuid meie rada kulges korralikus mäkketõusus.Ka veel korralik mäkketõus ülalt päris mägironijatele korraliku varustusega.
Seda teekonda liustiku juurde on raske sõnades kirjeldada ja ka pildid ei anna seda emotsiooni,mis seal oli.
Ilm all järve äärse tuuline,pilved ja võib öeldaet suht külm temp.+7C ja nii sai paks jope selga ja mütski oli kaasas,kuid järjest kõrgemale tõustes ilm selgines ja päris tipus saime ka mäestikupäikest näha,tunda,mis lõi kõik kosepiisad ja mäekristallid muinasjutuliselt sätendama-olin kui muinasjutumaal!
Matkarada oli liustikuni 3 km ja punasega märgistatud,et eksimist ei toimu.Mäkketõus vaheldus aeg-ajalt püstloodis ronimisega ja laugemate platoodega,kus vesi tegi endale teed alla järve järjest hoogu kogudes.
Õhk oli ütlemata kerge ja mõnus,ning mingit väsimust minus ei tekitanud,ainult mida kõrgemale seda palavamaks läks.Teel ronides sai jope seljast võetud ja mõni kangem mees lausa palja särgiväel rühkis kõrgustesse.Aeg-ajalt tegime kaaslasega väiksemaid peatusi istudes kivile ja nautisime vaateid ja tegin pilte.Mul muidugi lausa hullumeelne idee koos oma suure peegelkaameraga mäkke ronida,enamustel ainult nutitelefonid.Minu soov oli kõik see ime nii hästi kui saan jäädvustada.
Järjest vähemaks jäi edasipürgijaid ja loobujad hakkasid laskuma.
Mina ei tundnud mingit väsimust,ega isegi ei hingeldanud,niivõrd hea oli see mägiõhk ja ronisime ikka edasi aeg-ajalt pilte tehes kuni jäänud oli veel liustikuni 0.5km.Kell oli kohaliku aja järgi 14.30 ja üleval oli temp.+17C,kuid tuuline.Istudes joped uuesti selga,mis laskumisel kuni koskedeni jälle seljast said võetud.Ees olid hoiatavad sildid varingu ohuga ja lubatud minna üksnes koos koolitatud matkajuhiga.Istusime mäejalamil ja kohe mitte ei tahtnud tagasi keerata,sest jaksu ju oli ja ees paistis päikeses sinetav igijää,nii tahtsin oma käega seda katsuda.Imeline tunne ja veel imelisemad vaated avanesid igas suunas.Mälestuseks mäe tipust sai kaasa toodud väike kivi.
Aga ohutus ennekõige ja giid keelas  edasimineku,nii ei läinudki kaugemale,ronisime veel mõned meetrid kõrgemale ja nautisime imelisi vaateid nii liustikule,kui tuldud teele.Kuigi meie grupist 4 noort meest käisid kõigest hoolimata liustikul ja tõid tükikese kaasa,lohutusels sai vähemalt seda igijääd katsuda ja pildistada
Algas tagasitee alla mäejalamile ja siis edasi väikelaevaga järve teisele kaldale.
Kõik see õhk,ilm ja vaated andsid sellist energiat,et lausa lenda.Ronisin ja laskusin nagu noor põder endalegi üllatuseks.Järgmine päev ei olnud ükski lihas valus,kas tõesti teeb seda mägiõhk.
See oli suurim reisielamus mul üldse sel reisil ja ka kogu minu reisimise vältel.Lisaks Norra imelisele loodusele ka finaaliks selline fantastiline kogemus-see võtab kohe sõnatuks.
Püüan piltidega natukenegi oma emotsiooni edasi anda.

väikelaeva oodates,et sõita teisele poole järve-liustilk kuskil kõrgete lumega kaetud mägede vahel,ees paistmas võimas kosk
mäejalamil ja nüüd ainult üles
vahepeal väike tagasivaada järvele
Tohutu jõuga kaljust tulev kosk
vahelduvad püstloodis ülesminek ja lauged platood
Ikka ülesse tipu suunas
laugemad platood
mägede vahel väikesed järved,mäetipud juba lähemal
päike veeniredega mängimas ja imelise peegeldused selges vees
ikka edasi ümber järve kõrgemale
erinevad kaljukihid 
sellest kaljust tuli püstloodis üles minna
Kui ei usu siis kaaslane poolel teel,mina pildistan ja rühin järele
ikka edasi ümber järgmise väikese järvekese
liustik ees paistmas teistpoolt järve
keelumärgid ees -vaja oleks olnud veel minna pool km. ümber järve paremalt
Päike,palavus,emotsioonid ja võrratud vaated!
Hurraa!
ikka vaja veel mõned meetrid tõusta taevale lähemale
Siin see liustik kogu ilus,fotokaga lähemale zuumitud
laskumine
marmor
Veenired kaljusid pidi voolamas 

Vahutavad kosed, veepiisad päikeses sillerdamas
killuke igijääd liustikult
Nimeline sertifikaat liustiku vallutamisest
Järgneb..

Wednesday, September 6, 2017

PÕHJA NORRA JA LOFOODID 5 osa

Seitsmendal reisipäeval lahkume Lofootidelt.Hommikul mäed paksus udus ilm  tuuline ja jahe.Teel sadamasse teeme väikese jalasirutuspeatuse ka Kobbelev juures,kus mühiseb korralik kosk trolli valvsa pilgua all.Edasi sõidame Lodingeni sadamasse,et sõita Norra mandriossa.Sõit kestab tunnikese vikerkaare ja suure tuule saatel ja jõuame Bodösse.Teeme linnas väikese jalutuskäigu,soovijad saavad muulil jalutada ja külastame ostukeskust,et viimased norra kroonid ära kulutada,kel neid veel alles.Põhiliselt tuntakse huvi suitsetatud vaalaliha järgi kuid selgub,et hetkel otsas ,pole hooaeg,aga pakutakse kuivatatud vaalaliha.Nii ostan minagi mõned pakikesed kuivatatud vaalaliha kodustele maitseks ja veel norra kommi,šokolaadi lastele.Ja kindlasti on kaubanduses suurem veisesingiost,sest koju tuleb kindlasti viia ka Okserulli.
Kotid pungil täis sõidame kämpingu suunas.Mööda Fauskest,kus kaevandatakse Norra roosat marmorit,kui kahjuks on see turistidele juba mõnda aega suletud.Teel näha ka väikeseid talusid,kus käib hetkel suurem heinategu.
Ööbime Bodö lähistel Saltstraumeni kämpingus,just selle silla juures,kus saab vaadata maailma suurimat veekeerist.Õhtul kell 21.09 on veekeerise kõrgpunkt ja kämpingust 200 m kaugusel.Nii me kõik varakult juba fjordi ääres ootel.Siin saab näha maailma kiiremat Saltsraumeni veekeerist- tõusu-mõõna hoovust,kus 4 miljonit kuupmeetrit vett voolab ühest fjorfist teise läbi kitsuse nii ühes,kui teises suunas.Vool muudab suunda iga kuue tunni järel,vahepeal on rahulikum.Ausalt öeldes lootsin isiklikult suuremat,kõrgemat veekeerist.Tegelikult oli väiksemaid veekeeriseid kahel pool fjordi ikka palju,mitte üks suur,nagu mina arvasin ja vesi kees nagu nõiakatel umbes pool tundi ja siis jäi vaiksemaks.

Hommikul sõidame polaarjoone suunas ja jõuame järjest kõrgemale,seda annavad jälle kõrvad plõksumisega tunda.Oleme vahetult enne polaarjoone ületamist 692 m kõrgusel üle merepinna.
Polaarjoone ületamisel väike peatus ja ronime mäkke,vaatame lumiseid mäetippe ja külastame ostukeskust.
Edasi sõidame Svartiseni liustiku suunas.

Kobbelev juures,kus mühiseb korralik kosk trolli valvsa pilgua all.

Sõit Lodingeni sadamast praamiga mandrile
Saatjaks vikerkaar
Mandrile jõudes ikka tunnelid ja sillad ja mäed kaetud rohke metsaga
Sild üle Saltstaumeni keerise
Saltstaumeni veekeeris
Kahel pool fjordi vesi keeb,kui keskel rahulik ala,kus sõitsid veemöllu ajal päris pisikesed paadid
692 m kõrgusel üle merepinna polaarjoone ääres
Trolle oli Norras kõikjal,nii ostukeskustes,kui linnas ja koskede juures(esimene pilt) ja erisuguseid
Eestlaste kindel ost kojuviimiseks
Järgneb..