KEVAD MIS KEVAD-23. JAANUARIL

Täna hommik karge ja termomeeter näitas meil -4.3C ja päike hakkas tõusma.Päeval päike ja +2C,imeilus (kevad)päev.Tihased laulsid ka nii kevadiselt juba,et lausa hõiska!
Mina enam talve ei taha,aga lootust on ehk jääme ilma või siis veebruari lõpus-märtsis,nagu sünoptik Taimi Paljak lubab.
Täna kevadhõngulises ja päikesetaistes tegin suurema tiiru nii aias kui metsas.Väga paisunud pungi veel ei näinud,sarapuu õitseb täiega ja oksa puutudes lausa õietolm lendab,sinililli ei leidnud.
Aias oli kevadet rohkem,roosidel olid pungad väga suured,kui nüüd külm peaks tulema siis on küll jama käes.Osad lumeroosid õitsevad(must lumeroos ja purpurlumeroos)topeltõielised nuppus.
Paari päevaga on Herberti krookus kollast värvi näitamas ja sinikellukesed ja juba värvi näitamas,lumikellukesed ja Transilvaania sinililled on endiselt veel ilma õieta.
Kivilas ja ka peenras kukeharjad tärkavad,eriti ilus oma erkroosade tärganud lehtedega on Sedum "Pinky"
23.jaanuari aiatuur.

must lumeroos  (H. niger) 

purpur lumeroos. (H. purpurascens) 

Tiibeti(Hiina) lumeroos (H. thibetanus)

Helleborus "Double Yellow` 

Helleborus "D.Ellen Picotee" õienupp

Sedum "Pinky"

esimene Herberti krookus

roosidel suured pungad

sarapuu õitseb

SEEMNETE KÜLVAMINE

Olen teinud nii kevadkülvi,sügiskülvi kui ka talikülvi ja  isekülv on veel eriti armas minu arvates.
Natuke oma külvidest täiesti isikliku kogemuse põhjal.Mõtlesin et panen siia kirja oma katsetused erinevate taimegruppigega.
Külvamisega on olnud nii õnnestumisi,kui ebaõnnestumisi.
Kevadkülve olen teinud juba lapsepõlvest saadik,algul emaga ja hiljem ise ja on üks õnnestunumaid külvamise liike,väga alt ei ole läinud.
Sügis- ja talikülve olen teinud viimastel aastatel ja järjest rohkem meeldib see katsetamine.Suureks abimeheks on olnud R.Terase raamat "Seemnest suureks" ja olen ka netiavarustest uurinud kui mõne uue seemneliigi külvi alustan.Siin on ebaõnnestumisi olnud omajagu,aga nii õpin.
Kõige lihtsam on muidugi isekülv,kui seemed lasta valmida.
Tähtis on õige külviaeg ja ka kas seemned vajavad külvieelset töötlemist.Mina olen kasutanud seemnete külvamisel -leotamist,stratifitseerimist ja eelnine aasta ka opuntia seemnete puhul skarifitseerimist.
Olen mitmeid aastaid külvi kohta pidanud arvestust ja teinud märkmeid.

1.STRATIFITSEERIMINE-seemnetel külma andmine,kas lühemat või pikemat aega.Seda olen kasutanud nii sügiskülvide kui talikülvide puhul ,külvatud seemnepotid jäävad minul tavaliselt kasvuhoonesse talveks,mõned ka õue.

Helleboruse seemned tellis naabrinaine ja ei julgenud ise külvi ette võtta,pidime taimi siis jagama kui ikka õnnestub seemnekülv.Seemned tellitud Barnhavenist-9 sorti tema valikul

Selle aasta lumerooside külv juba õues idaneb

Talikülvi potid kaetud võrguga 

Seal idanevad Ennolt saadud põõsaspojengi seemned.Pojengidest olen katsetanud Helvelt saadud Lagodehhi pojengiga ja õnnestus.Külvasin kohe värskelt saadud seemned ja panin potiga põõsa alla.Vajab pikka idanemisperioodi-2 talve.Vägemalt minul idanesid ideaalselt peale kahte talve potisolekut.

2.SKARIFITSEERIMINE-seemnete kriimustamine või sisselõike tegemine.Seda olen kasutanud opuntia suuremate seemnete puhul enne külvi,siiani olen neid peene viili peal natuke viilinud,kuni on paksem kest läbi.Kiirendab idanemist.Selle aasta kaktuste külv ootab veel ees.Opuntia seemneid viilisin ja siis leotasin 5 tundi leiges lilla lahuses ja idanesid kiiremini .Esimene tärkas 2 nädalat peale külvi ja teised riburada järgi.

3.LEOTAMINE-suuremaid seemneid olen leotanud nõrgas kaaliumpergmanganaadi lahuses mõnest tunnist kuni ööpäevani suuremate seemnete puhuk(uba, hernes)

opuntia seemned eelnevalt viilitud ja siis 5 tundi leotatud

Külvide kiirendamiseks ja niiskuse hoidmiseks kuni tärkamiseni olen kasutanud nii minigrippkotte kui ka katnud kilega.Hallitust pole täheldanud.

Kasutaimede külvi olen teinud suht varakult,et saada varasemat saaki,peale tärkamist olen kasutanud ka oma kombineeritud taimelampi koos fooliumiga ja siiani ilusti toiminud,seni kuni ei saa veel kasvuhoonesse viia.Esimesel võimalusel viin taimed kasvuhoonesse.Foolium peegeldab valguse rohkem ühtlaselt laiali.

Rodode külvi puhul olen kasutanud peeneks lõigatud sammalt ja külvan seemne sambla vahele ja ei kata.Külvi olen teinud jaanuari lõpus või veebruari algul,idanemine pikk 1-1.5 kuud.Iganevad soojas ja valges kile all.Selle aasta kül veel tegemata,aga plaanis paarilt sordilt sai meemet korjatud.

värskelt tärganud

Täna tegin veel viimase talikülvi,peamiselt priimulad,osad juba kasvuhoones üleval,vaata et pikeerimist ei taha.

Kahe viimasel pildil novembrikülv,tärkamine erineval tasemel,kuigi tingimused samad

Eelmise aasta iirisekülv kevadel,külvanud olen septembris,nemad tahavad pikka külmaperioodi.

Kaktuste külvist olen juba siin juttu teinud ja seda saab veel siit vaadata-KAKTUSTE KÜLV


ILUSAT JA ÕNNESTUNUD UUT KEVADKÜLVI KÕIGILE,vasrti peab hakkama juba seemnete soetamisele mõtlema-kaugel see külviaeg enam on!

TALIHARJAPÄEVA ROHIMISED

Täna siis taliharjapäev,aga talve pole,ennem suur kevad.
Täna  ja ka eile oli ilus kevadine ilm,vähemalt ei sadanud.Päeval +3.4C vahelduvalt pilves,kuid korraks näitas isegi päikest.
Toimetasin aias nagu tavaliselt aprillis,vaatasin oma taimed üle ja tuli tõdeda esimesi liigniiskuse kahjustusi.Kivilas on korralikult kahjustada saanud kolm Primula marginata sorti.Püüdsin siis mädanenud osa eemaldada ja mõne jupikese potitasin ja panin kasvuhoonesse,ehk saab veel asja ja võtavad juured alla.Primulae allionii"Aire Mist "on aga ilusti sellele niiskusele vastu pidanud,kuigi peaks olema rohkem niiskustundlikum.P.allionii on mul siiani ainult üks sort.Ühistellimusest tellisin veel paar lisaks.
Ka priimulapeenras kõrvikpriimulaid vaadates olid nad kõik elus,kuid väga mulla pinnale kerkinud ja siis ma täna korrastasin priimulaalasid ja rohisin ning kärutasin muttide aetud mullahunnikuid-vat sulle taliharjapäeva!
 Ikka väga kevadine tunne oli ja ka varesed männilatvades kraaksusid kahtlaselt kevadiselt.
Talvest vist sel aastal enam asja ei saa ja kardan,et ka õiget suve sel aastal ei tule.

peale talharjapäevast rohimist ja muldamist

Enne muldamist paljad juured maapinnal

Kivilas asi hullem-kui Primulae allionii"Aire Mist"ga võib rahule jääda siis Primulae marginatad olid hullus seisus,püüdsin mõne veel päästa,kuid kindel olla ei saa.Primulae marginata "Lemon Sorbet"hallitas,kuid elu tundus ikka sees olevat.Puhastasin hallitatud lehed ja rohkem ei puutunud.

Primulae allionii"Aire Mist

Primula marginata 'Drake's Blue'

Primulae marginata "Amethyst"

Primulae marginata "Lemon Sorbet"

Kasvuhoonesse potitatud taimed,Lemon Sorbetti ei puutunud esialgu

Alumine priimulate ala sai ka torda.

Eks ka kasvuhoones on liigagi niiske ja soe,hilissügise kõrvikpriimulakülv on tärganud.

VIST VIIES AASTAAEG

Ei oskagi selle jaanuuari kohta muud öelda kui vist viies aastaaeg.Siia jagub midagi lausa igast aastaajast.
Jäädvustan ajaloo jaoks selle aasta esimesed hetked,on mida meenutada.
Aasta algas paljutõotavalt,temperatuur oli uue aasta saabudes -3.4,õhk karge ja taevas sirasid tähed koos uusaastasaluudiga,hommikuks oli alles -0.8C ja õhtuks juba +3.4CMaa must,lumeta.
3.jaanuar tõi esimese tormituule ka temperatuur +4.7C
4.jaanuari kella 11.00 paiku hakkas vihmasadu mis läks peagi üle tihedaks lörtsisajuks mis kestis meil natuke üle poole tunni,kuid maapind kattus valge lumega.Päike näitas end juba kella ühe paiku-oli talvine.

4.jaanuari lörtsisadu kell 12.19

4.jaanuaril 13.06 näitas end päikegi korraks

Seda talvisemat ilma ja lund jagus veel kuni 6.jaanuarini,mil lõunast hakkas vihma sadama ja see vähene lumi kadus pea silmnähtavalt.

6.jaanuaril kell 9.16 oli veel lumi

Ilmad väga tuulised,esimesse 10 päeva sisse mahtus lausa 3 väga tuulist päeva ja ka homseks anti vähene tormihoiatus.
Kolmekuninga päevast alates temperatuurid plusspoolel ja 8 jaanuari õhtuks näitas termomeeter +5.3C
Täna väikest tiiru aias ja metsas tehes vaatas mulle vastu kolm aastaaega-kevad,sügis ja isegi natuke meie suve,aga mida ei leidnud,siis see oli talv. Temperatuur oli kerges miinuses (hommik -3.7C,päeval -2.3C) maa kergelt kahutanud.
Sain näha kohe avanevaid kevadõisi

lumekupu esimene õis

kukeseeni korjata

kukeseened

taamal uttu mattunud loodust

Mõned vaated veel aias.

Lumeroosil tited ümber

 Helleborus thibetanus.kohe õide puhkemas

Alpikanni isekülv on korralik

Külv kasvuhoones

Kasvuhoonest saab varsti juba värsket!

salati isekülv kasvab mühinal

Ei oskagi enam mida mõelda ja oodata,kas juba kevadet või lund ja talve,mida üksgi ennustaja ei julge enam ennustada.Viimased ennustused on et tuleb kevade poole hakata vaatama!
Eks näis mis ilmaga edasi saab,aga minu mõtted mõnel päeval on juba kevades ja esimesed taimede ühistellimused ka tehtud ja esimesed seemnepakid juba käes ja külv võiks juba alata,kui nii pime ei oleks.Ootan veel külviga valgemat aega,ei taha taimelampidega jamama hakata,
Teiselt poolt ootan veel valget lumevaipa ja mõnusat talveilma,eks näis kumb peale jääb.Nii need mõtted käivad ühest äärmusest teise ja ei teagi mida tahta-tuleb leppida sellega mis tuleb!