Nädalavahetusel pean ikka roosid ära muldama ja rododendronitele kepid panema,muidu ei ole varjutuskangast millegi najale panna.
Eks pean need paar kuud kuidagi ära soikuma.Kui juba esimene lumi tuleb ja valgemaks läheb on juba teine tera.
Tuleb see sügis kuidagi mööda saata, kasvõi eelnevale kevad-suvele tagasi vaadates ja uusi plaane kevadeks tehes. Kevad-vot see on minu aeg. Sellepärast hakkan juba veebruaris esimesi kevadmärke otsima ja seemneid ostma, külvama.Lihtsalt ei jõua seda kevadet ära oodata.
Sünnilt olen küll sügiseinimene ,aga hingelt kevadeinimene!!
Täpselt sama lugu siinpool! Olen ka sünnilt sügiseinimene, aga vihkan sügist kui aastaaega ning alates veebruarist "ärkan taas ellu" ja hakkan seemneid ostma, külve tegema. Põnevaid ideid ja lennukaid plaane saabuva kevade ootamise ajaks!
ReplyDeleteEi oska Sind kuidagi lohutada, iga inimene ilmselt näeb ja tunneb sama nähtust erinevalt, kogu tunnetus ongi ju vaid suhtumise küsimus.
ReplyDeleteAga vaata seda enda fotot- nii roheline ja see hall udulinik, milline salapära. Ilus ju!
Ma pole küll sügiseinimene, aga armastan okttobrit küll, november on vist ainuke kuu, mida tavaliselt ei talu, aga ta möödub õnneks kiiresti:)Kõige ebameeldivam on kuu (need on erinevad olnud), mil kevadel sulab lumi ja ometigi inimesed naudivad teda.
Koolipõlves meeldis mulle kangesti sügisudus männikus kolada, kõik oli nii sume ja rahulik. Sügismasendus tabab ilmselt novembris ja see varajane päeva lõpp pole ka just tore,aga õnneks ma armastan sügist tema värvide ja just selle vaibumise pärast. Langenud lehtede sahin. Seenemets.
ReplyDeleteKui muidu ei saa, siis pikenda suve ja sõida kuhugile päikeselisse paika, kuigi jah ega siis sügis sellepärast olemata jää.
Mind muudab depressiivseks eelkõige see pimedus, no ei ole ma pimeda aja inimene. Sügisvärvid on ilusad küll, aga töölkäiv inimene peaaegu ei näegi neid. Jõuad koju, sööd natuke ja siis juba ongi pime. Ja pea on seegi aeg käes, kui ainult pimedas sõidadki.
ReplyDeletePsühholoogid väidavad, et praegune, vastu novembrit sõit päikesesse süvendab depressiooni, sest naastes võtavad meid vastu hoopis suuremad sooja-ja valgusekontrastid. Ära sõita soovitatakse hoopis talve lõpus kaugesse kevadesse, tagasi tulles on ta ka siia jõudnud.
ReplyDeletePraegu saaks nt aianduse poolelt korrastada nimekirjad ja fotod (nende vaatamine on nüüd päris tervislik) ja ära teha kõik see, milleks suvel niikuinii aega polnud. Pime aeg on ju varsti otsas, õige pea on uusaasta käes.
Kui hommikul öelda endale, et täna tuleb ilus päev, siis niisugune ta ka tuleb:)
Minagi jäin õhel õhtul pilte vaatama ja mõtlesin, et oli ikka alles suvi. Sorteerisin ja kaalusin, et lööks kõik pildid blogisse, aga neid oli liiga palju:) Eks siis tuleks valik teha.
ReplyDeleteSinu aiavaated on ka nii ilusad, see veekogu metsa veerel ja need männid.
Hei,kulla sõbrad-muretsemiseks pole põhjust!
ReplyDeleteLihtsalt ei meeldi see pime sompus aeg ja tekib laiskus.Lihtsalt ei taha ,ei viitsi midagi ette võtta.Teed ainult seda mis lausa "karjub"
Tuleb kuduma hakata ja ka exsel ette võtta ja taimenimekiri ära teha.
Laisklen veel natuke ja siis hakkan pihta.Otsisin juba kudumiseks mustreid,ühele väikesele kallile preilile on vaja kampsunit.Eks see pime aeg tuleb varraste klõbistades ja raamatute seltsis mööda saata.
mul hoopis niisuke mure, et pidevalt tuli rummus ja eriti ei märkagi aastaaegade vaheldumist.
ReplyDeleteüldiselt meeldivad kõik aastaajad.
aga see võõrumbrohi on vassssstik!
mu kõverpeenras laiab kah.
väledaid näppe!
Küsimus, kuidas sul kõik krüsanteemid nii vapralt õitsevad? Kus sa neid üle talve hoiad, kas peenras või viid kasvuhoonesse? Mul kollane alles läks õitsema ja lilla läks talvega välja ja valgel pole üldse õienuppe.
ReplyDelete