Rõõm on vaadata metsaääres oma loomulikus keskkonnas kitsekesi söömas ja ringi jalutamas.Hommikukohvi juurde suurepärane vaatepilt.Talvel kipuvad ka muret valmistama.Rododendronid said sel aastal ümbritsetud ajutise võrguga ja sellest on suur kasu.Piire ees ja ei püüagi sealt sisse pugeda, rada läheb ilusti mööda, on ainult seisma jäädud ja uudistatud. Vast on eelmise aasta õiepungade maitse veel meeles!!
Täna avastasin, et nüüd suure lumega on iiriste ja püsikute kallale asutud. Iiriseid ja teisi püsikuid sõraga lume alt välja kaabitud.Helmikpöörise ja päevaliilia lehti söödud.Iiris vist ei ole maitsenud,vanad lehed vedelevad lume peal. Ei oska kohe midagi ette ka võtta. Loodan,et ei kahjusta risoome.Kui ikka edasi kaapimas käivad pean midagi kaitseks välja mõtlema.
Kitsede söötmine käib meil juba aastaid ja toidulaud on mitmekesine,aga ikka kipuvad pahandust tegema.Täna kitsesid pildile ei saanud, aga nende pahandused küll.
 |
| Rodosid uudistamas käidud |
 |
| Iiris koos "visiitkaardiga" |
 |
| Vist ei maitse-lehed laiali |
 |
| Päevaliiliat maitstud |
 |
| Söögilaud-vaarikalehed ei maitse eriti |
 |
| Nisuteri aga ei jõua ette panna-nii kui näevad on kohal.Paneme 5 erinevasse kohta. |
 |
| Õunad on ühed lemmikud |
Metsloomad, kitsed ja jänesed, on talvel tõelised kurjamid ja teevad aiale suurt kahju. Seepärast ongi mul kõik noored puud kaitstud võrguga. Kogu aeda taraga pole võimalik piirata ei selle suuruse ega reljeefi pärast, madalamates kohtades jääks tara lume alla ja nad astuksid sealt lihtsalt üle.
ReplyDeleteMul kaapisid kitsed mitu aastat lume alt välja kikkapuid, nüüd oleme neile põõsastele talveks võrkudest kaared peale asetanud.
Istutusalasid pole nad siiani puutunud. Aitama pidi see kui talveks neile kasvõi 10 cm kõrgusele mingi nöör ümber tõmmata. Lisatöö, aga mis parata
Meil pole peale kahte viimast talve ühtegi kitse näha olnud, mul on sellest lausa kahju. Vist said kõik hukka, varem oli neid sageli jalutamas näha.
ReplyDeleteHea, et sa rododele jaksasid talveks võrgu ümber tõmmata, kuid püsilillede pärast jääb süda ikka pisut kripeldama. Ega ilmaaegu välismaa aiapoodides ei ole eraldi mainitud, kas taim võiks olla sõralistele meelepärane või ei. Üks mitmete aednike poolt kogutud nimekiri asub siin. Järelkommentaaridest aga selgub, et erinevates piirkondades on kitsedel erinevad maitse-eelistused... Ega siis kitsed üksi põõsaid ei näksi. Helsingis on linnaparkides suured jäneste kolooniad tõeliseks nuhtluseks kujunenud. Võrgutatakse puid-põõsaid ja peetakse lõksudega, vibudega ning tuhkrutega tõsist jänesejahti .
ReplyDeleteEks nende loomade tõrjumisega võid vaeva näha, aga abi saab kindlalt siiski ainult võrguga piirates. Selge see, et kõiki ei jõua võrgustada, aga nii ta on. Olime paar aastat tagasi hädas metssigadega, kes songisid muru nii üles, nagu oleks maa kultiveeritud. Kasutasime igasugu nippe, aga nad tegid ikka, mis tahtsid. Õnneks puud ja põõsad jätsid puutumata, kuigi ümber nende kobestasid maad usinalt. Kitsede ja jäneste kaitseks panin ka võrgud, aga huvitaval kombel meil nad püsikuid ei ole siiani noolinud.
ReplyDeleteOsta koorem heina! Tuleb vast odavam!Tore vaadata ka kui kari ümber kuhja sööb.
ReplyDeleteMõni päev tagasi vaatasin filmi ,,Eedeni aed,,. Seal kulges elu muinasjutuliselt. Ka nii võib!
Hr.Hansoni tehtud.
Arvan,et tuleb söötmine just lõpetada,siis ei tule ehk kitsesid.Tänahommikune vaatepilt oli lausa õudukas-seisin tükk aega nagu halvatud ja vaatasin oma söödud rodosid.
ReplyDelete