Kasutan pistikute juurutamiseks pajuoksa leotusvett.Seda õpetas mulle juba vanaema.Pidi olema haiguste ja eriti seeneeoste vastu ja kiirendama juurdumist.
Märtsi alguses plaanis pistoksad mulda panna,siiani keldris sambla sees.
Siis oligi paras aeg minna okste järele.
Lahuse teen värsketest lõigatud pajuokstest,kuhu lisan sama palju vett ja siis jääb nädalaks seisma jahedasse.
Pistikud jätan ööseks sinna lahusesse ja alles siis panen mulda.
Nii olen teinud kõigi oma pistokstega.Kas ka sellest kasu,aga usun vanarahva kogemusi.Ja kui vaadata,siis pistoksad on päris hästi kasvama ka läinud,kas nüüd sellest lahusest või lihtsalt on nii läinud.
Kas ka keegi on seda proovinud ja mida arvate?
Pajukoor sisaldab salitsiini, sellest eraldatakse salitsüülhape s.o. aspiriini tooraine.Salitsiin on antibakteriaalne ja antiseptiline. Temaga töödeldud pistoksad ei lähe hallitama(Muhedik)
 |
| oksad vaasi |
 |
| Oksad purki |
 |
| Vesi peale ja seisma |
 |
 |
See pajuokstest juurutusvedelik on küll huvitav, peaks järgi proovima ;) Huvitav, kas kõlbab seda leotist ka muul ajal teha kui varakevadel - mul nimelt pole hetkel pistoksi ootamas.
ReplyDeleteEelmine suvi tegin juulis ka enne pistokste mahapanekut värske lahuse.
ReplyDeleteAtsetüülsalitsüülhape on oma nimetuse saanud paju nime (Salix) järgi.Temas leidub toimeaine, mida peetakse looduslikuks aspiriiniks. Ju see hoiab ka pistoksi hallitama minemast.
ReplyDeleteAitäh,Muhedik seda toimemehanismi lahti seletamast.Seda ma ei teadnud,et atsetüülsalitsüülhapet paju sisaldab.Nüüd on praktilisele seletusele ka teaduslik seletus.Veelkord suur aitäh.
ReplyDeleteSeda tasub järele teha küll, mina proovin kui aeg käes :)
ReplyDeleteMinu jaoks uus teadmine, päris huvitav! Siiani olen ilma ka saanud, aga võib ju katsetada ikka.
ReplyDeleteEsimese hooga mõtlesin, et peaks ka pajuoksad tuppa silmarõõmuks tooma. Siis langes pilk koerte mänguhoos teise toanurka nihkunud lauale...vist pole mõtet :)
ReplyDeleteVäga Ilus!
ReplyDelete