Nagu pealkirigi ütleb,et õnnelik part saia ei söö,siis söötmisootus on neil ikka täiega sisse jäänud.
Teadsin ja nägin seda skulptuuri juba skulptori aias suvel veel poolelioleva tööna,aga õiges kohas jäi minu jalutusrajale koos kaameraga täna täiesti juhuslikult ette.
Eks ma ju käin aeg-ajalt fotokaga fotojahil,kui "tuurid"peale tulevad.Seekord plaanisin Arbi järve ääres parte pildistada,isegi teadmata, et see skulptuur sinna pandi ja see "tinistas" mind täiesti!
Ma liikusin koos pardiparvega järve ääres,aeg ajalt klõpsutades pilte ja pardid koos minuga,lootuses midagi noka vahele saada.Nii jõudsingi skulptuurini ja kohtumisrõõm oli suur.Kui selgus,et ma ei toida neid,siis keerasid otsa ümber ja läksid tagasi Kraavioja silla juurde.
Koju jõudes ja pilte laadides lugesin konkursist Eestimaa kaunid fotod juhuslikult ja Esimese etapi teemaks on „Kohalik vaatamisväärsus“.Loodan,et sobis teemasse.Teiste tuledesäras ja ajaloolis-ja arhitektuuripärlite imeliste piltide kõrval ka midagi lihtsat.
Mind lummas see Anni kuju niivõrd,et saatsin pildi konkursile,mitte küll eputamise ja auhinna ,vaid selle skulptuuri ja selle asukoha pärast vaatamiseks ja probleemi olemasolust.(Saatsin eelviimase pildi)
Minu esimene pilt üldse mingisuguselgi konkursil.
Tundub,et fotokonkurss on pikem(hakkan täpsemalt uurima ja lugema),nüüd tuleb mõelda,kas ka edasi jätkata teemaliste piltigega,tekitas hohe huvi.aga selle kohe pidin saatma(minu sisemine tunne ütles)
Siin projektist ka lugeda.
Hoianpöialt, et märgataks. Tähtis teema.
ReplyDeleteSee ju Anni part :) Ja noored,kes selle projekti läbi viisid on targad ja tublid, oleks nüüd tõesti ka toitjatele kohale jõuaks.
ReplyDelete