Nordkappi peetakse Euroopa põhjapoolseimaks punktiks,kuigi tegelik tipp asub natuke eemal Knivskjelloddeni neemel.
Tee Nordkappi kulges kääneldes,nagu suur madu mägede ja laiuva tundra vahel põhjapõdrakarjad laugematel nõlvadel söömas.Juba on näha ka lumiseid mäetippe,aga enamus veel kas tundrametsaga kaetud või rohetavad.Teel üksikud karjustemajakesed,igal väiksemalgi majal Norra lipp lehvimas ja paljudel olid murukatused.Fjordide ääres oli näha ka külakesi väikeste rootsipunast värvi majakestega ka rannas veel hetkel tühjana seisvaid tursakuivatusreste.
Nordkapp asub Mageroya saarel kuhu viib 6870 m pikk merealune tunne.Tunnel laskub natuke üle 200m sügavusel mere alla,et laevad saaksid üle sõita.Bussi nina tunnelisse sõites alla suunatud ja kõrvad plõksuvad kiirest kõrgusekaotusest,nagu lennuki maandumisel ja tunnelist väljumisel sama ainult ülespidisuunal.
Edasine tee Nordkappi on tõeline vaatamisväärsus-lage puutumatu tundrataimesik,vahel lumised laigud.
Jõudsimegi maailma veerekese peale!
See asub 390 m kõrgusel püstloodis kaljul.Maailmalõpu tunde tekitab meeletu tuul ja laiuv Põhja -Jäämeri,mis seguneb poolpilves taevaga ja tekitab erilise tunde seal kõrgel kaljul meeletu tuule käes seistes ja vaadates merele.Olin ju põhjapoolusel!
Nautisime vaadet Nordkappi sümboliks saanud raudgloobuse jalamil ja pildistasin seda põhjamaist võimsat ilu-ka tühjus võib ilus olla!
Uudstasin skulptuurikompositsiooni "Kogu Maailma Lapsed" ja ostsime suveniire ja meid teenindas kena neiu,kes rääkis järsku meiega eesti keeles.Tuli välja,et Tartu Ülikooli tudeng enne magistriõppesse minekut teenib raha Nordkappis ja ei olevat ainus,kohvikus töötab veel 2 noort,kes ei olnud hetkel tööl
Ilmaga meil jälle vedas,sest ilm seal olevat väga muutlik ja tihti on täiesti uttu mattunud. Kui siseruumides viibisime oli väljas väike vihmasadu olnud.Meie õuesoleku ajal päikest küll ei olnud ja vihma ei sadanud. Vähene udu ei seganud imelisi vaated Põhja-Jäämerele.
Temperatuur +7C,kuid näitas tuulekülma +3C,õnneks viimasel minutil pakkisin paksu jope kotti.
Kaasa tõin lisaks Nordkappi vaadetega kruusile maailma lõpust ka tükikese kivi näol.Eks minu kivilembust ole teada.
Eriline hetk,eriline tunne ja kõike seda piltidega ja sõnadesse panna ei saa,peab ise tunnetama.
Teekond Maailma lõppu!
 |
| teed looklemas,nagu maod |
 |
| Suur tühjus-ees paistmas Nordkapp |
 |
| Nordkapp-390m püstloodis kaljul,ees lõpmatuseni tunduv Põhja - Jäämeri |
 |
| Vaade Põhja-Jäämerele maailma veerekese pealt,küljel näha ka kaljusid |
 |
| Nordkappi sümbol- gloobus lähemalt |
võimas!
ReplyDeleteKõrgusekartust sa vist ei põe? :) Jube, kuidas mina selliseid kohti kardan!
ReplyDeletePuu otsas kardan kõrgust,aga mägedes mitte,ega seal ju lausa kaljuserval ei kõigu.Ja kinnises ruumis ka ei karda,nagu lennuk või köisraudtee vagun.
Delete