Kivila ilma kiviriketa oleks kurb,eriti just praegusel aastaajal.Nende lumest sulamine tekitab minus ikka korraliku esimese kevadelamuse.On ju neil õiepungad juba varakult lume all ootel.
On "särtsuks" oma õitega kevadel mägisibulate vahel ja hiljem lihtsalt kaunid rohelised ja kompaktsed.
Eelmine aasta tellisin ka mõned saksamaalt,aga kahjuks osad ei ole talve üle elanud.Eks minu kivila on ka 100% päikeses ja kallakul,ning varjulisemat kohta raske leida.Kes armastavad täispäikest tunnevad minu kivilas hästi,kuid rohkem varjulembesed S.arendsii paar taime peam mujale istutama.
Rõõmustan olemasoleva kollektsiooni üle ja ehk mõned kahjustusega kosuvad ka veel.Õitsemise ajal teen uue tutvustuse koos õitega,hetkel kogu kollektsioon.Osad 3 talve vanad ja väikesed eelmine suvi istutatud.
Minu väike ja noor kollektsioon kivilas
Siin lumest tulemine |
Saxifraga "Laka" |
Saxifraga marginata |
Saxifraga 'Haagi" |
kobarkivirik — Saxifraga paniculata |
Saxifraga grisebachii |
Saxifraga federici-augusti |
Saxifraga "Jan Neruda" |
Saxifraga arendsi "Weisszwerg" |
Siin kurb pilt,eriti ei looda |
Kahjuks ei pidanud meie niiskele talvele vastu |
Kivirikud on udunummid tõesti. Viimane pilt on kurvapoolne, ülejäänud taastuvad kindlasti ja suurem osa on ju rõõmustavalt heas konditsioonis. Ma ei tea palju arendeid sort mõjutab aga minu omad on küll täispäikeses ka täiesti õnnelikud.
ReplyDeleteVäga põnevad!
ReplyDeleteNeed on tõesti udunummid :)
ReplyDeleteArmsakesed :) Viimasest on kahju tõesti.
ReplyDeleteVäga nunnud ja huvitavad! Ja tõesti, ilusad kohe lume alt välja sulades.
ReplyDeleteVäga toredad nupsikud. Endal osa lipikuid kadunud ja oskust napib ise uuesti määrata. Aga iga õis on oodatud.
ReplyDelete