Nüüd sain ka täieliku ülevaate selle talve ja varakevade kahjustustest rododendronitel.Talvel tegid kitsed ka oma töö ja heitlehistel on paljud õiepungad söödud. See on minu viga, tuleb paremini rododeala kitsede eest kaitsta. Aga kuidas, seda peab veel mõtlema. Päikesepõletust on , kuid mitte tugevalt ja nad taastuvad. Kahel on vist külmakahjustus.
RH.PONTICUM-PONTOSE RODODENDRON juba teist talve kahjustatud,eelmine aasta kosus ja kasvas ilusti, kuid sel aastal uus kahjustus. On küll liik, aga teadsin ostes juba, et ei ole meil külmakindel. Vaatame mis sügiseks saab.
FIRESTROM ka kuidagi kahtlane.Eriti ülemised tipud.Või on see sellest, et varjutuskangas oli lumega tugevalt peale surunud. Pungad muidu ilusad tugevad.
GERMANIA,LEE,S DARK PURPLE ,MIKKELI on päikesekahjustuse saanud.Seda mitte tugevalt.
Eriti vastupidavad on kevadpäikesele olnud igihaljad liigid. Kõrvuti sortidega ja ilma varjutuskangata täiesti ilusad.-RH. SMIRNOWII-SMIRNOVI RODODENDRON, RH.CATAWBIENSE-CATAW.SEEMNEPALJUNDUS, RH. BRACHYCARPUM-LÜHIVILJALINE RODODENDRON, RH.DAURICUM-DAUURIA RODODENDRON.
Siin veel tugevamad sordid, mis on ilusti kevadpäikest talunud-INGRID MEHLQUIST, SCARLET WONDER, NOVA ZEMBLA, CUNNINGHAM WHITE, CATAWBIENSE GRANDIFORUM, HELSINKI UNIVERSITY, ARNITA ,CATAWBIENSE BOURSAULT, HAAGA
Heitlehised kõik ilusad tugevad,väljaarvatud kitsede söödud õienupud.
Liigid on lihtsamini kasvatatavad ja lollikindlamad,sellest olen nüüd täielikult aru saanud ,välja arvatud see õnnetu Pontose Rh.Ka sortidest on osad vastupidavamad kui teised.
Kõige tähtsam on istutuskoha valik.Minul on küll männimetsa all, kuid hommikune ja lõunane päike paistab peale.Olen püüdnud oma sordid istutada nii,et heitlehised ettepoole ja igihaljad taha, aga päike on ikka kahjustanud.Männil on oksad ju kõrgel ja päikesevarju vähe.
Siin Tsiilile oma tammealuse rodopeenra tegemiseks natuke lugemist ja mõtlemist sortide valikul.
 |
| RH.CAUCASICUM-KAUKAASIA RODODENDRON |
 |
| RH. BRACHYCARPUM-LÜHIVILJALINE RODODENDRON |
 |
| RH.CATAWBIENSE-CATAW.SEEMNEPALJUNDUS |
 |
| RH. SMIRNOWII-SMIRNOVI RODODENDRON |
 |
| INGRID MEHLQUIST |
 |
| HELSINKI UNIVERSITY |
 |
| GERMANIA-päikesepõletuse kahjustusega |
 |
| LEE,S DARK PURPLE-päikesepõletuse kahjustus |
 |
| See õnnetu PONTOSE RODODENDRON Järvselja PK,teist talve tugevalt kahjustatud |
 |
| FIRESTROM-see tundub külmakahjustuse moodi,või on varjutuskangas sula lumega noored võrsed ära vajutanud?? |
 |
| Heitlehisele kitse poolt jäetud ainus õienupp |
 |
| Õienupud |
Ammu-ammu üritasin ka mina rododendroneid kasvatada, aga kahjuks ei sobi neile meie pinnas. Ei aidanud ka turba lisamine. Aga sellest ajast on mul südamesse jäänud küll ainult heitlehised rodod. Nad on kuidagi graatsilisemad ja sarmikamad kui igihaljaste jäigad ja külmad õied. Muidugi on see ainult minu jaoks nii, igal inimesel on ju omad eelistused ja tegelikult on ka need igihaljad väga ilusad. Aga pidama on mul jäänud just 2 igihaljast kääbussorti turbapeenras, nad on nii varjus, et päike pole neid kahjustanud.
ReplyDeleteMu meelest on igihaljaste kasvatamine lehtpuude all üleüldse problemaatiline, seal pole ju kevaditi absoluutselt varju
Mu rodod ei saanud hukka, kinkisin nad ära sobivamasse aeda.
Küll on ilus männimets rododega.
ReplyDeleteAnne, suur tänu tutvustuse eest! Ma olengi parasjagu nimekirju koostamas.
ReplyDeleteKuna postitus on pühendatud Tsiilile, siis minu tähelepanek, et tema tammealune tundub olevat põhjasuunalisel kallakul, mis on igati hea.
ReplyDeleteAga mina vist viskan need paar rodot välja, mis paistavad külma või päikesepõletust kartvat.
Tere
ReplyDeleteOlen juba natuke aega teie blogi lugenud ja ise olen ka "rodonurka" rajamas. Me ise veel krundile ei ela, aga juba asjatame aeda teha. Eks see tegelikult nii ongi, et maja saab poole aastaga kätte, aga iaga nii lihtne pole ja metsaga ka mitte. Ma lisasin ka eile kommentaari Tsiili blogisse.
Teil on seal juba päris palju rodosid kogunenud ja ootan juba kui ilus teie rodoaed õitsemise ajal paistab.
Nende neljajalgsetega on ka meil juba probleeme, aga eks me võtame ka meetmed tarvitusele. Mul on ka selline küsimus, et ma ka siin kiikasin seda Balezersi, aga kas nendega saab suhelda vene või inglise keeles? Ma hakkan vaikselt vene keelt ära unustama, sest viimastel aastatel on väha kasutamist olnud.
Ise ka vaatasin seda Läti lillelaata, mis mai alguses toimub, aga kahjuks on mul sellel ajal nii palju tegemist krundil, et kohe kuidagi ei jõua. Ma ise mõtlesin, et äkki seal on mõnda paar sorti ja liiki, mida eestist momendil ei leia. Aga eks jõuab ka kunagi. Meil siin kipub asi Eestis kuidagi liiga ühele ajale ja kui momendi maha magad siis jäädki ilma. Aga korraga on vahepeal päris kallis lõbu korraga välja osta. Ma siis mõtlesingi, et eks siis suvel äkki saab ka naaberriiki külastada kui puhkus on.
Aga jõudu ja jaksu teile sinna ja loodame, et kitseda ka mingil ajal lõpuks rahu annavad.
See Juunifeuer sai kindlasti päikese käest kõrvetada. Ma alguses arvasin, et päike ei tohiks sellel piha saada, aga ikkagi sai ja just aprilli alul vist, sest siis paistis see kuusest õhtul mööda ja sellest natukesest piisas. Kuna pungad olid ilusti terved, siis ei saanud külm midagi teha. Mis on isegi parem, set siis on selle taimega ju veel mingi lootus.
ReplyDeleteMa olen ka vaadanud, et millegipärast on ikka väga vähe rodode kasvatajate infot väljas. Ju siis ei ole neid veel nii palju. Eks see meil ole seda happelist pinnast ka vähem kui näiteks Soomes.
Kindlasti ma panen aega ajalt välja postitusi kuda mul seal Pärnal läheb. Lähen mai alul sinna, et siis seal väheke "tuuseldada". Meil on ka selles osas vedanud, et meil on ligiduses üks järv, mille vesi on happeline. Lisaks pean ma uurima, kui happeline on seal vesi tagumises lodukohas kus on tee peal mõlgas. Seal on ka ümbruse pinnas happeline ja kasvab happelembeseid taimi.
Ma siin sattusin ka hoogu eelmistel nädalatel ja nüüd on rõdu täis ootel rodosid. Hea siis vaadata kuda need õitsevad ja siis istutame need mingil ajal ära kui see koht on valmis kuhu siis ka need neli rododt seal krundil kolin. See kus need praegu on, on tegelikult ajutine lahendus. Seda enam, et tulevikus need kuused kahjuks peam maha võtma, sest jäävad just maja ette lõuna suunas ja siis varjavad talve päikest, mis ei lähe kuidagi. Aga meil kuuski seal jagub.
Luualt ma kindlasti ka läbi lähen. Ma juba pikemat aega plaanin seda. Ma liigun mööda Piibe mnt Pärnale ja sõidan igakord ju sealt mööda. Nüüd hakati teeremonti tegema ja ma vaataqsin, et see suvi ongi palju targem Palamuse ja Luua kaudu minna. Miski "karvane käsi" kohe suunas mu sinna.
Ma tahan seal ka uurida mõnede puude kohta, et neid istutada sinna rododele seltsiks. Et ei oleks nii lage. Ma päris mändide alla ei saa istutada, sest seal on soine.
Ma olen ka puid Järvseljalt ostnud. Seal on ka väga korralikud istikud ja hea ka juttu puhuda. Ükskord läks mul seal mitu tundi ära. Juttu jagus ikka kauaks. Viin neile ka vahel ülejäänu potte, neil neid vaja ju.
No nii, istun teleka ees ja seal öeldakse, et ärge minge Piritale, aga ma ju elan Pirita-Kosel, Tallinna Botaanikaaia vastas ja käin koeraga seal igapäev jalutamas. Ja nüüd ütlevad, et ärge minge metsa. Ma ei saa ju muudmoodi. Ma käin seal ju ennast puhkamas. Eks tuleb silmad lahti hoida. Ja kui nad nüüd siis teda kätte ei saa, mis ma siis tegema pean? Paljud käivad ju Pirital tervisesporti tegemas, mis nemad siis veel tegema peavad? No väga imelikud soovitused. Põtra, kitsi ja rebaseid oleme siin küll näinud. Eks siis näeme mis saab.
Nüüd läks küll jutt liiale.
Jõudu ja jaksu ning ootame siis mai kuud, mil esimesed rodod peaks õitsema hakkama!
Kuna meil on seal Pärnal ka noort metsa mida kaitsta, siis ma siin kunagi uurisin, et mida teha. Ja siis mingi aega lugesin tõrjete kohta. Üks levinumaid on Plantskydd mille lahust siis pihustatakse taimedele, aga selle puudus pidavat olema see, et kui on vihmane talv või siis sügisel sajab palju, siis peseb selle maha ja peab protseduuri kordama. Aga vähem on juttu olnud sellisest asjast nagu Cervacol. Ma siis mõtlesin, et ma proovin mõne heitlehelisega need ka ära. Vaatame siis kuda need pungad siis maitsevad. Ma pean nii kui nii see aasta männitaimi hakkama sellega kaitsma, need ju eriline maiuspala ja ma olen seal kitsi ja nende pabulaid küll ja küll näinud. Ega pole kogemusi või kuulnud, et kas keegi on proovinud? See mõte mul juba pikemat aega mõlgub peas, lihtsalt nimi läks meelest ära ja leidmisega läks aega.
ReplyDelete