Internetist leidsin väga ilusti kirja pandud Hardiness Zone kaardi.
Euroopa on jagatud 11 vastupidavustsooniks.
Euroopa talvekindluse kaardil jaguneb Eesti kolmeks tsooniks – tsoonid 4-6(6- Lääne-Eesti ja saared,4-Eesti idapool,5-vahepealne)
kaart GargenWeb kodulehelt
Siin Skandinaavia ja Baltimaade vastupidavustsoon.
Äitäh, Anne, seda on ka väga hea teada!
ReplyDeleteIluaianduse käsiraamatu viimatiilmunud trükis kirjutab Mati Laane muudatustest. Soovitan lugeda.
ReplyDeleteAlati polegi ainult see kliimatsoon oluline, lisaks külmataluvusele on oluline ka see, kas sama külmatsooni taim on pärit merelisest või kontinentaalsest kliimas, ka päeva pikkusel on oma roll, aga mingi ettekujutuse nad ikkagi annavad. Meie asume kindlalt 5. kliimatsoonis, väga heades tingimustes on võimalik kasvatada ka mõnd 6. tsooni taime (varem ainult saartel). Mati Laane uuris terve eelmise talve, kus midagi ja kui kaua kasvanud on ja leidis, et tegelikkus erineb sellest üldisest kaardist oluliselt
ReplyDeleteMati Laane ütles ka sügisel, et me asume nüüd hoopis 5 tsoonis. Saared on jah vist ka 6 tsoonis, aga Kagu-Eesti kõige kaugem nurk ehk ka Räpina, pidavat ikkagi 4 tsoon olema. Aga minu arvamus on selline, et Tarand ütles, et kliima ei tähenda seda, et paar talve on sooja ja ongi soojem kliima vaid kliima ikkagi kujuneb pikema ajavahemiku pildis. Nii oma 50 või rohkem aastat. Eks seal ole omajagu tõtt ka. On seitse aastat soojemat talve ja kui siis järgnevad külmemad, siis ju tegelikult ongi jama majas. Paar lülmemat talve ja eelnevate talvede "töö" on nullis. Vaasa rääkis ka meile kuda asi käib, kolme aasta külma talvega ja vanad hobukastanid olidki surnud. kui tuleb üks karm talv, siis veel väga hull pole. Aga näiteks meil vanavanemate kodus Valgamaal kasvab suur ja vana hobukastan ning kasvab. Lihtsalt Valgamaa on soojema kliimaga ja lisaks siis maja kaitses seda puud noorena ka põhja poolt. Nüüd muidugi on maja väike tema kõrval. Ma kindlasti see suvi üritan temast pilti teha ja rinnatisdiameetri võtta. Ma ennem ei pidanud hobukastanit väga eriliseks puuks ja plaanin ka Pärnale istutada, aga nüüd selgub, et pole seal kagus see nii lihtne midagi. Aga Pärnal on ka see hea asi, et ümberringi on mets, see ka aitab soojemat temperatuuri hoida, eriti okaspuu mets. Eks pisiasjad ka loevad. Aga kuda kontinentaalse kliimaga harjunud taimedel mõjub see sula ja külma vaheldumine?
ReplyDelete