Jäädvustan ka selle erilise ja paanikat külvanud kohtumise vabas looduses maoga -kõigest nastikuga! Tundub,nagu oleks võidelnud anakondaga,aga mulle nii see momendil tundus.Hiljem võtan seda natuke naljaga ja analüüsin paanikas inimese käitumist-ei tea mida teen!!!
Tütre kodus Kakumäl last vankriga magama kiigutades nägin õunapuu all lilledes kahtlaselt tuttavat mänguasja.Nagu kummist tumehall uss millega lapsed mängisid aeg-ajalt ja naljaga mindki hirmutasid.Ta oli seal sinka-vonka lillede vahel-pea ja saba peidus,kuskil 10 cm keha paistis.Arvasin ei väikeposs oli sinna laokile jätnud.Seda maast võtma hakates umbes 2 cm kaugusel sõrmedest roomas minu paljaste varvaste ja vankrirataste vahelt ülikiirelt välja tõeline elukas. Õhtul kodus selgus,et mänguuss on hoopis Elvas ja neil ei ole sellist.
Ma karjatasin ja rabasin vankrist juba magava lapse.
Nüüd järele mõeldes,milleks küll???Laps ju magas vankris rahulikult.Aga ju see paanikas inimese esimene reaktsioon-päästa laps!!
Hirmuga ei märganud muud,kui madu! Natuke rahunenud võtsin lapse ja õues olnud tahvelarvuti ja panin kroksid kindluse mõttes jalga ning läksin madu otsima,et täpststada kellega tegu.Leidsin ta 4-5 m kauguselt aiamüüri ääres rohus varjumas ja siis püüdsin väriseva käega pildistada,et selgust saada kellega tegu.Loomulikult laps süles.Enam - vähem õnnestus ainult üks pilt,et teised ei arvaks,et tegemist minu mingi foobiaga ja kindel olla et ei ole rästik.
Arvan,et oli vast noorepoolne umbes mehe pöidla jämedune ja kuskil natuke üle poole meetri pikk.
Kogu julguse kokku võttes murdsin õunapuult oksa ja hirmutasin nastiku aiast välja vähemalt esialgselt.
Siis kiigutasin lapse uuesti magama,kes vaatas kogu ooperit suurte silmadega ja rahulikult. Siis asusin pilti kindluse mõttes googeldama.Ei jätnud magavat last hetkekski üksinda vankriga välja ja ise istusin aiakiiges jalad kiigel. Helistasin ka lastele,et miks nad oma "lemmiklooma" kaasa ei võtnud!Alguses nad ei uskunud minu juttu,enne kui pildi mailile saatsin.
Selline seiklus siis mul.
Sellest "seiklusest" valmis täna aegumatu šedööver 4 aastase lapselapse pilgu läbi,kes õhtul õnneks ainult kuulis sellest.Õnneks olin ainult väiksemaga
(9 kuusega) kodus.
Dzungliseiklused pealinna serval ;) Eriti uhke on see illustratsioon - ussike on väikene kriipsuke rohus ja vaatajal hüppavad suured silmad lausa pealuu seest välja.Mis need suuremad rõngad horisondi kohal, seda oskab ainult kunstnik ise öelda - äkki need heledad laigud ussi peas. Vihje: Kakumäe ei ole lootusetult kaugel Rahumäest.
ReplyDeleteKui nastik õuel, tähendab loodus on puhas. Mis sest, et linna serval.
ReplyDeleteMa olen neid elukaid sel aastal õuel korduvalt kohanud, ehmatab ära muidugi.
Huhh! Sellised ootamatused on alati ehmatavad. Vägagi. Kunstnikutöö on tore
ReplyDeleteHuhh! Sellised ootamatused on alati ehmatavad. Vägagi. Kunstnikutöö on tore
ReplyDelete