Thursday, November 3, 2016

KAS HEA MÄLU VÕI KOKKUSATTUMUS?

Täna teine päev korraliku lumega ja metskitsedel juba harjumuspärased rajad sisse sõkutud.Olen jälginud,et üks rada kulgeb metsast söögikohta ja teine läbi iiriste ja siis nüüdse kivila laiendusest läbi tiigi juurde ja tiigi külmudes üle tiigi.
Eelmistel talvedel polnud probleemi kivilaga,sest rada kulges selle kõrvalt.Täna oli aga rada otse läbi uue kivilaosa,kus noored taimed ja mägisibulad lume all.Nüüd tekkis kohe küsimus,kuidas see noortele lume all taimedele mõjub?Kui oleks ainult ühekordne rada,aga kahtlustan,et sealt jääbki kulgema,nagu tavaliselt ja sõkutakse ringi ka.Kas on neil mingi mälu,või juhuslik valik.Ja kui ainult käimisega piirduks,talviti lumega on ka rohelised taimed välja kraabitud ja söödud.Nii igal aastal helmikpöörised ja pisikellukas on kevadeks söödud lume alt.
Täna sula maaga käisin ja panin mõne toki püsti ja tõmbasin turvalindi ümber.Inetu ta silmale küll on,aga parem variant kui ära söödud või sõraga sõkutud noored taimed.Õnneks jääb see ala minu salaaeda ja ei riiva eriti vaadet.Ehk unustavad aastaga selle endise tee,mis nüüd kivila laienduse all.Loodan,et läbi lintide ei ründa!
Rodode ala sai aastaid tagasi korraliku võrkaia talveks ette,muidu sõid igal aastal õienupud ära.Nüüd on sellega kõik rahulik,ei üritataga.Ehk õnnestub ka mõne aastase kivila lindistamisega neid eemale meelitada või ei aita ka see lindistamine.Või suruvad rinnaga läbi,nagu rodoalast,kui ainult lindiga proovisin neid algul eemale hoida.
Teine rada viib pooleldi läbi uuest hortensaalast,aga teadlikult raja lähedusse taimi ei istutanud.Seda ala ei tahaks kohe mitte isegi lindistada-väga riivab silma.Vaatan ja jälgin,kuidas nendega hakkab olema.Õisikud jätsin lõikamata ja pritsisin tšillipipra kerge lahuga küll üle igaks juhuks,aga vihm peseb selle pikapeale maha.Eks vaatan,kas puutuvad taimi .
Nii see elu mul kulgeb koos loodusega ja pean arvastama ka "sõpradega"
Jäljerada läbi hortensiaala
Siit iga-aastane rada läbi iiriste ja edasi kivila suunas ja siis tiigile
Kivilas trambitud
Siit vaatena juba lintidega ümbritsetud kivila ala.Vasakult on näha igaaastane rada läbi iiriste ja kaarega siis kivilast tiigile
Õunad maitsevad ka puus paremini,kui maas

4 comments:

  1. Mul need sõbrad õnneks väga aeda ei kipu, ümbruskonna kruntidel on maitsvat võsa krõmpsutamiseks piisavalt ja maja juures hauguvad mingid vastikult suured koerad.

    ReplyDelete
  2. Mnjah, sõpradest pole eriti meilgi pääsu aga eks me siis võrgutame oma puukesi ja põõsaid, päris ukse alla Meeri vist neid ikka ei lase, vanasti käisid küll aias õunapuid kujundamas ja muidugi ka neid väheseid rodoseid, mis siis olid. Loodan vaikselt, et jänesed midagi meeldivat ei leiaks, sest kõiki puid ja ka võrgutada ei jaksa. Ja metssead pole ka ennast tükk aega enam ilmutanud. Nende songermaad taastuvad mitu aastat.

    ReplyDelete
  3. Kitsedel on aastaid oma kindlad rajad. Tean, kuidas nad meil aias liiguvad ja kui tööle sõitsin, pidin alati ühes kohas väga valvas olema, sealt liikus 5-pealine kari üle tee.

    ReplyDelete
  4. Hoian pöialt, et lintidest oleks kasu, muidu jama majas, võivad sodiks tallata küll.
    Mägisibulaid nad vast ei söö.

    ReplyDelete