Eks ma vahepeal olen nagu Mary Poppins,kes paar korda kuus mitte küll vihmavarju,vaid Sebe bussiga "lendan"lapsi hoidma.
Tegelikult olen ma TÄPA-see on nii armas!Esimene lapselaps rääkima õppides kuidagi hakkas mind nii kutsuma ja nüüd kõigile ikka Täpa! Mitte mingi tavaline vanaema.
Nädal vahelduseks aiatöödele.Jalutuskäigud mere ääres ja lausa "kohustuslik" mänguväljakutuur.
Meri võlub mind,ei tea kas sellest et olen ise kasvanud sisemaal,aga mere ääres on alati midagi müstilist minu jaoks.
Kakumäe rand:Pildid tehtud erinevatel päevadel.Meri kord peegelsile,teine päev jälle lainetega,kus surfarid laineid püüdmas -pole kahte ühesugust pilti ja seda võid nautida iga päev!
Täpa - nii armas! :)
ReplyDeleteSaad siis ju aru, miks ma käin aina seda merd pildistamas.
Su pildid tekitasid tunde, et peaks mere äärde minema. Naerukoht, ma elan merest kahesaja meetri kaugusel, aga randa ei satu :)
ReplyDeletemeri on kahtlemata lummav, ilus ja samas suur ja natuke hoomamatu ja Täpa on tõesti imenunnu :)
ReplyDeleteMe pole ka lihtsalt ja igavalt vanaema ja vanaisa :)
ReplyDeleteLastega on tore ja merd armastan mina ka
Oi kui armas vanaema nimi.:)
ReplyDelete