Autost väljudes juba tekkis mingi eriline tunne.Ja siis see aed,täis imelist aurat,lõhnu ja emotsioone.
Aed suur,väga palju erinevaid aiaosasid seotud ühtseks tervikuks koos korraliku pargiosaga.Loomulikult perenaise kunstiteosed ja meeldiv varjualune koht koos erilise auraga.
Kivilaosalt ei saanud ma muidugi pilku ära,koos suure isikliku rändrahnuga.Seda sai ikka põhjalikult uuritud ja vaadatud koos fotokaga ja ilma.Kaktused,emajuured,väikesed nupsikud ja veel kõik muu ,mis sinna mahtus oli ikka suursugune ja ilus.Eriti huvitav oli kivila keskel kaussja kujuga ala,mille keskel oli põõsas(ausalt läks kahe kõrva vahelt mööda),aga kõrgematel servadel kaktused ja mägisibulad-vot nendelt ma silma ära ei saanud!Midagi hoopis teistsugust,mida kivilate puhul näinud olin.
Püsikupeenrad,varjuaed,kiviaed,tiik ja veel männik,kuhu pidid kodu leidma heitlehised rododendronid olid kõik suurte mastaapidega.Kuidas seda küll sellises korras hoitakse-see on küsimus omaette.Ega ta muidu rahmeldaja vist ei oleks!
Sõnades ei oskagi rohkem kirjeldada,pildid on ikka minu põhiliseks väljendusviisiks.
Sissesõidul ühel pool suur vesiroosidega tiik ja teisel pool suur kivila.
Suur,suur aitäh meeldiva päeva eest!
Kivila koos rändrahnuga |
Minu lemmik,kausja kujuga kaktusteala,keskel põõsas. |
Tiirutasin seal nagu "kass ümber palava pudru"fotokaga ja ilma.-Oh kuidas see meeldis mulle! |
Minu lemmikkoht on samuti kivila. Aga kas Eve ütleks, mis on selle taime nimi, mis asub kolmandal pildil all ääres, keskelt ja natuke vasakule? Ta on põõsas, niisuguste nagu natuke lapikute okstega.
ReplyDeleteSee oli väga ilus päev, aeg lendas :) Tänan, Anne soojade kiidusõnade eest, vahel kulub kiituse saatel nurrulöömine ära :), et usk endasse ei kaoks :D aga Futu kas mõtled 3. pilti või 3. kivila pilti, sellel viimasel on ainuke võimalus alpi näsiniinel
ReplyDeleteSiis ma panin küsimusega bambusse. On jah näsiniin. Aga nime tahtsin teada, siuke madal, lapikud varred, õied ilusad kollased, õitseb juuli algul, liblikõieline. Leetpõõsas, luudpõõsas, midagi sinna kanti...Sinul on eriti ilus suur isend.
ReplyDeleteFakt on see,et minu väike kivilaala suureneb,aga mitte sel aastal.Inspiratsiooni sain sellest kaussjast kivialalt,millest sattusin vaimustusse.Minu kallakalale sobib see suurepäraselt minu vaimusilmas.Isegi öösel mõtlesin sellest!Nüüd vaja aasta või paar kivijahti pidada ja siis alles taimejaht.
ReplyDelete:D Anne pole esimene, kellel see kivila vere käima lööb. Kolm korda võite arvata, mida ma pärast taimetõstmise talgusid tegema hakkasin, ikka kivilat :D ainult, et oma versiooni :)
ReplyDeleteKui miski ikka väga meeldib, tuleb see ka endale teha. Sul ju ruumi on.
ReplyDeleteJa nii naljakas kui see ka pole, mõjub hästi just pisikestele mõeldud suur ala. Pisikesed taimed pisikeses kohas võivad isegi groteskina mõjuda.
Jaa-jaa nii see on!Ka minu vaimusilmas ei tule mingit koopiat,ikka enda oludega seonduvalt näen teda poolkaussjana alla kulgemas nõlvast.Paar aastat olen tahtnud kiviala,iiriseala,istumiskohta ja päevaliiliaid kuidagi ühendada,aga kuidas polnud kuni eilseni aimugi.Nüüd tean kindlalt.
ReplyDeleteIgaühele oma. Mul on juba looduslikult nii palju kive, et mingit kivilat ma ei taha. Ma elan kivikuhila otsas :)
ReplyDeleteRahmeldaja aed on mul veel nägemata, aga paistab olevat hea näide sellest, kuidas inimene kogu hingest oma aeda ja taimi armastab ja sellele pühendunud on.