Sealgi kulus tunnike või isegi rohkem.
Kuskil viie paiku jõudsime Heleni aeda.Suur mereäärne aed väga huvitava lahendusega,kus kohtasin jälle armsaks saanud Tšehhi alpiaeda.Helen tutvustas ka oma kodu,mis oli väga maitsekalt renoveeritud.Kõrvuti koos nii vana kui uus.Kui veel teada saime,et 10 aastat tagasi elasid seal lehm ja sead.Superilus kodu,mis koos maitsekalt kujundatud aiaga oli hingematvalt ilus.Huvitava maitseelamuse sain perenaise tehtud musta leedripuu õitest tehtud siirupist.
Aed väga maitsekalt kujundatud ja priljantses korras, nii aed kui suur ogoroodina.Mõtlen siiani veel kuidas see nääpsuke tüdruk küll kõike seda suudab! See aed ja kodu oli minule nagu "kirss tordil"
Edasi Futu juurde ja jälle järjekordne pakkimine enne kojusõitu.
 |
| Pagasnikus lausa kolm kihti |
 |
| Esiiste,siia pidi veel Tiia mahtuma ja mahtuski! |
 |
| Tagaiste ka kohati kahekordne |
Minul isiklikult 42,neist 26 taimed teised seemned ja pistoksad.Lubasin küll ainult 3 piirduda,aga Eve L jäin ikka kõvasti alla.Tähendab,et arenguruumi mul veel on.
Siis võtsime kursi Lõunasse.
Väike vahepeatus Mäekülas ja olimegi Peedimäel.Selle kividemängu pidin kohe üle vaatama.
Edasi Tartusse Tiia N. aeda.Sealgi ringkäik,kuid pilte teha ei saanud liiga hämar juba.
Nii kulges minu 2 puukooli 1 aianduskeskust ja 9 aeda.Kaks viimast küll linnulennult,aga ikkagi.
Koju garaazi sõites näitas kell 23.10
Aitäh suurepärase vastuvõtu eest.
Iga aed oli imeline ja aiaomanikud veel imelisemad.
Kristiine on kullaauk mõnes mõttes, Heleni aed palju lopsakam kui juuni alguses jne jne aga need kotinutsakad, ma ikka südamest ja teatud kahjurõõmuga :P naersin
ReplyDeleteTaimed taimedeks, aga hea moment oli ka reisijate autosse pakkimine. Kõigepealt pakkis Tiia Kiskjasiili tagaistmele, nii, et temast ainult silmad paistsid, siis pakkisin mina Tiia esiistmele ja uks ei tahtnud hästi kinni minna nagu korea metroos.:)
ReplyDeleteOh, ma ootan täitsa juba kokkutulekut.:)
ReplyDeleteNii toredad pildid ja see pakkimine tuletab mulle meie ammuseid reise meelde. Vaesed lapsed, kes olid mattunud igasugu nutsakute, potsikute, kotikeste, kastikeste jms alla. Ei saanud nad hingata ega liigutada, aga pidasid vapralt sadu kilomeetrid vastu :)
ReplyDeleteAga veel põnevam on lahtipakkimine ja iga viimase kui taimejupi ülesilitamine.
Olen ka teistelt kuulnud, et Heleni aed on jätnud neile nähtuist kõige soojema mulje.
Kas te kavatsete kokkutulekule sama suure taimelaadungiga tulla? :D
No ikka nii toredad aiad ja reis ja üldse need "nutsakutega" reisimesed ja leidmised.
ReplyDeleteIlusad pildid :)
ReplyDelete